Hüpertekst ning Perfokaart

Hüpertekst 

 

Ted Nelson pakkus 1965. aastal selle kontseptsiooni välja ja lõi termini "hüperteksti" tekstiks, mis hargneb või sooritab toiminguid nõudmisel.

 

Enamik inimesi seostab hüperteksti Interneti veebilehtedega. Kuid see mõiste on esialgu laiem. Hüpertekst esineb sellistes asjades nagu sõnaraamatud, entsüklopeediad, kirjandusteosed, milles on viiteid muudele tekstiosadele, mis on seotud kõnealuse mõistega.
Seda terminit kasutatakse aktiivselt ka kirjanduskriitikas, kus hüperteksti all mõeldakse tekstikorralduse vormi, milles selle koostisosad on selgesõnaliselt märgitud üleminekute ja seoste süsteem nende vahel.
Hüperteksti mõiste väljatöötamine oli mõiste "hüpermedia", mille pakkus välja ka Ted Nelson. Hypermedia on hüperteksti täiustatud versioon, mis sisaldab lisaks tekstile ka graafikat, heli, videot ja erinevaid interaktiivseid elemente. Tuntud näide hüpermediast on World Wide Web (WWW), mis on kaasaegse Interneti aluseks.
 WWW kontseptsiooni looja Tim Berners-Lee uskus, et Interneti tõeline globaalsus ja demokraatia on tsentraliseerimise ilmingute juuresolekul kättesaamatu. Seetõttu tegi ta ettepaneku levitada selline andmebaas üle kogu maailma, riskides aga teadlikult teabeallikate vaheliste linkide katkemisega.
1991. aastal lõpetas Berners -Lee ülemaailmse veebi aluse - HyperText Transfer Protocol (HTTP) väljatöötamise, mis võimaldas siduda dokumente, mis on majutatud ühes või mitmes Interneti -ühendusega arvutis.
Samal aastal pani Tim Berners -Lee samaaegselt WWW süsteemiga aluse brauserite ajaloole - tervele programmiklassile, mis pidid lihtsa ja mugava Interneti kasutamise lihtsa inimese jaoks muutma.

Allikad:
Difference between Hypertext and Hypermedia https://www.geeksforgeeks.org/difference-between-hypertext-and-hypermedia/
Adapted from David K. Farkas “Hypertext and Hypermedia,” Berkshire Encyclopedia of Human-Computer Interaction, Berkshire Publishing 2004, pp. 332-336. This version includes two figures that do not appear in the printed version.  https://faculty.washington.edu/farkas/HCDE510-Fall2012/Farkas-HypertextHypermedia-WGraphics.pdf

 

Perfokaart 

Perfokaart (perforeeritud kaart, perforeeritud kaart, alates lat.perforo - mulgun läbi ja lat.charta - papüürusleht; paber) on teabekandja, mis on mõeldud kasutamiseks automaatsetes andmetöötlussüsteemides. Õhukesest papist valmistatud stantsitud kaart tähistab teavet kaardi teatud kohtades olevate aukude olemasolu või puudumise tõttu.
Perforeeritud kaarte kasutati esmakordselt Jacquard - kangastelgedel (1808) kangaste mustrite manipuleerimiseks.

Babbage'i "analüüsimootoris" oli kavas kasutada ka perforeeritud kaarte. XIX sajandi lõpus. perforeeritud kaartide kasutamine hakkas töötlema USA rahvaloenduste tulemusi (vt Hollerithi tabelit).

Esimese põlvkonna arvutid kasutasid XX sajandi 20–50-ndatel aastatel andmete salvestamiseks ja töötlemiseks peamist andmekandjat. Seejärel, 70ndatel ja 80ndate alguses, kasutati neid ainult andmete salvestamiseks ja asendati järk -järgult suurte disketitega. Praegu ei kasutata perforeeritud kaarte mujal kui pärandsüsteemides.
Perforeeritud kaartide peamine eelis oli andmetega manipuleerimise mugavus - kõikjal tekis oli võimalik kaarte lisada, kustutada, mõned kaardid teistega asendada (st tegelikult täita paljusid funktsioone, mis hiljem interaktiivsetes tekstiredaktorites kasutusele võeti) .
Binaarrežiimis perforeeritud kaartidega töötamisel käsitletakse perforeeritud kaarti kahemõõtmelise bitikaardina; mis tahes mulgustamiste kombinatsioon on lubatud.
Tekstirežiimis perforeeritud kaartidega töötades tähistab iga veerg ühte tähemärki; seega tähistab üks perfokaart 80 tähemärki. Lubatud on ainult mõned mulgustamise kombinatsioonid.

Tekstiandmetega töötamise mugavuse huvides trükiti samad märgid sageli perforeeritud kaardi ülemisse serva tavalisel kujul.
 

Allikad:
What is a Punch Card? - Computer Hope https://www.computerhope.com/jargon/p/punccard.htm
IBM100 - The IBM Punched Card https://www.ibm.com/ibm/history/ibm100/us/en/icons/punchcard/
Hollerith 1890 Census Tabulator http://www.columbia.edu/cu/computinghistory/1890tabulator.html
Programming patterns: the story of the Jacquard loom https://www.scienceandindustrymuseum.org.uk/objects-and-stories/jacquard-loom